Pajakindad ja - lapid.
Nii mõnelgi aastal juhtub nii, et inimesed koristavad enne jõule kappe ja leiavad seisma jäänud jõulukardinad ja linikud, mida enam ei vaja. Ja siis rändavad need minuni. Vahel on need küll väga kulunud ja päevinäinud, nii et teha pole neist midagi. Kuid vahel on päris ilusaid tükikesi ja ribasid, mis näevad head välja. Ka see aasta jõudis minuni väike kangakotike. Ja kuigi algul polnud plaanis enam midagi neist õmmelda, siis ometi sai üks õhtu neid vaadates loomiskirg võitu. Ja nii nad sündisid. Ja millal siis veel jõulukangaid õmmelda, kui mitte jõuludeks?
Seekordsed pajalapid said veidi suuremad mõõdud. 26 x 26 cm. Alati küsitakse mult, miks mul kõik nii väikesed on.
Sündised sellised Hullus lapitehnikas, sest kaks tillukest tükikest oli, kus need vahvad õlesokud peal.
Ja pajakindad. Need on kindlalt kasutust leidnud kangastest.
Ja need olid eriti vahvad linikud, millest said pajakindad.
Ja kõik koos ka:
No täitsa jõulutunne tuleb juba neid vaadates! Ilusad asjad!
VastaKustutaAitäh.
VastaKustuta