Ka need pajalapid on teiseringi linikutest. Lihtsalt ei saanud neist roosidest ja sellest värvi- kooslusest loobuda. Mõõdud neil 21 x 22 cm.
Ka need pajalapid on teiseringi linikutest. Lihtsalt ei saanud neist roosidest ja sellest värvi- kooslusest loobuda. Mõõdud neil 21 x 22 cm.
Kuna jõulud pole enam kaugel, siis mõned selle laadsed õmblustööd. Eelmine aasta sai ka mõned punased PAJALAPID õmmeldud.
Pikad pajalapid. Pajakindad. Teise ringi poest ostetud linikud läksid käiku.
Veel üks taaskasutus sai valmis õmmeldud. Olen nii pikalt jälginud teiste selle alaseid tegemisi, kuid kunagi pole julenud ise proovida. Kuid nüüd võtsin südame rindu ja tegin ära. Kuna endal mingit mõtet polnud peale teiste nähtu siis kasutasin Pinterestist leitud pilti. Minu meelest oli ka video Youtubes sellest tegemisest. Mina tegin oma katsetusest koti, mille mõõdud said: kõrgus 34 cm, laius 32 cm, põhi 8 cm ja sangad 58 cm.
Sees on vooder ja kaks taskut.
No oli ikka tegemine. Pealne võttis terve päeva ja no seda sodi, mis tuli. Ei oska öelda, kas teen veel, aga tahtmist nagu oleks küll. Eks aeg näitab. Ise jäi enam vähem rahule.
Sillullu lõike järgi tehtud pajakindad. Pealsed seisid jälle pikka aega, kuna minu jaoks see tegemise üpris tülikas. Ajab hirmsasti sodi see välja lõikamine. Ja nende kantimine on nii raske. Aga valmis nad said, sest püüan nüüd nii palju kui võimalik, oma poolikuid töid lõpetada. Ja neid on tõesti palju. Olen öelnud, et mul oleks abimeest tarvis, kes kõik mu tehtud tükid - kokku õmbleks. Ja kuna mul abimeest pole, siis kogunebki neid poolikuid asju nii palju.
Leidsin teiseringi poest sellise toreda kardinarüüži. Kuna pruuni ja täppe, siis ei saanud seda ostmata jätta. Mõtlesin kaua, mida sellest õmmelda, kuni otsustasin põllede kasuks. Üks emmele ja teine tupsununnule.
Mõõdud tekil 77 x 77 cm. Kaks päeva lõikusin ja õmblesin. Ja valmis ta saigi. Ise rahul, sest tuli päris armsake.
Kass on vildist. Sellisest, mida müüakse lehtedena. Püüdsin nii nagu oskasin ta tekile õmmelda.
Üle hulga aja katsetasin taas kotti teha. Kott on õmmeldud kardinast. Sees valge vooder ja kolm taskut.
Aega läheb ja tehtud midagi ei saa. hakkavad poole õuetööd ühele saama, tööle minna ka enam vaja pole, nii et lootus jääb, et jagub tahet ja aega ka õmmelda. Valmis siis esimene lõksukott peale pikka pausi. Kuigi välja on neid suurem hulk, siis otsustasin hommikul siiski täiesti uue tegemise kasuks.
Kangas on tükk aega tagasi FB vahendusel ostetud. Ja kuna enne koju jäämist korjasid töökaaslased oma kodudest üksikud nööbid kokku ja kinkisid mulle, siis nööpe on nüüd möllata. Tegin ka seekord vahesiiluga, kuna nii mahub lõkse rohkem kotti ja hoiab ka paremat vormi.
Tegemine muidugi tülikam, kuid usun, et vaeva väärt. Ja mõned pildid veel.